Lugemine on iseenesest mõistetav nagu rääkimine, kuid siiski on lugemine ajule kordades keerulisem kui rääkimine. Lugedes aktiveeruvad ajus mitmed protsessid, mille abil me tuvastame tähed, tähtede kombinatsioonist sõnad, sõnade tähenduse ja kogu teksti mõistmise.
Digividinad
Ühel vastuvõtul teatas mulle üks laps, et talle meeldiks väga lugeda, kui ema ostaks talle e-lugeri. Ma küll ei usu, et e-luger ise tekitaks rohkem lugemishuvi kui traditsioonilise raamatu lehekülje keeramine, kuid huvi uue vidina vastu on kindlasti suur.
See, et laste funktsionaalne lugemisoskus on langenud, võib olla seotud keskkonnaga. Mitmed uuringud kinnitavad, et digividinad ja ekraanide taga mängimised põhjustavad lisaks nägemishäiretele ka keskendumisraskusi, kõnearengu pärssimist ning muutusi lihaskonnas ja seedimises. See tähendab, et kogu füsioloogia ja neuroloogia kannatab, sest väheaktiivsed ajuosad mõjutavad nii koordinatsiooni, motoorikat kui ka tasakaalu.
Mida teha?
Nii lapsevanemad, õpetajad kui teadlased otsivad vastuseid mitmetele küsimustele nagu: Kuidas motiveerida lapsi rohkem liikuma? Kuidas suurendada laste huvi raamatute vastu? Kuidas aidata lapsel kohaneda keskkonnas, kus mõned vanemad piiravad ekraanide kasutamist, teised aga mitte? Koolides ja lasteaedades tehtav ennetustöö, vanemate teadlikkuse tõstmine ja pidev selgitustöö võivad aidata ära hoida sotsiaalkindlustussüsteemi kokkuvarisemise neljakümne aasta pärast.
Kui seni on räägitud, et silmi kahjustab ekraanidelt tulev sinine valgus ning liigvähene pilgutamine, siis tegelik põhjus on silmalihasmehhanismis. Probleem on silmade ühene asend ja liigselt ühele kaugusele vaatamine. Silmade võimekus on inimeseti erinev ning ka parem ja vasak silm näevad erinevalt, kuid kindel on see, et kõigil on juhtsilm.
Probleem algab sellega, et pikalt ekraanide – eriti väikeste ekraanide – taga olles tekib silmaläätse spasm, mis vähendab teravustamise võimet näha kaugele. Minnes silmaarsti juurde kaebusega, et ei näe hästi kaugele, kirjutatakse prilliretsept, millega paraneb kaugele nägemine. Mulle tundub, et meie tervihoiusüsteemis pööratakse nägemist põhjustavale probleemile liigvähe tähelepanu, sest, kui koolilaps, kellel pole geneetilist eelsoodumust prillidele ja tal tuleb prille iga aasta vahetada, siis ilmselgelt võib olla probleem hoopis lähiala võimekuse langusega, mis põhjustab pidevalt prillitugevuse muutust.
Silmade areng kestab kuni 20. eluaastani. Kui kiiresti tulevad prillid, sõltub silmade võimekusest, geneetikast ja süsteemsetest haigustest.
lugemishuvi on langenud on silmade võimekus näha loetavat teksti selgelt. Sageli on järjekord nii, et enne mängitakse nutiseadmetes ja seejärel hakatakse lugema. Peaks olema vastupidi. Silmade võimekused on erinevad ja mida väiksem on ekraan, mida laps jälgib või millega mängib, seda suurem on pinge silmadele.
Me ei saa keelata, kuid saame aidata lapsel teha targemaid valikuid.
See, et laste lugemistase ja funktsionaalne lugemisoskus on langenud, pole enam suur uudis. Teadlaste poolt on viidud läbi mitmeid erinevaid uuringuid, kus soovitatakse nutiseadmete kätteandmisega viivitada, kuid lapsevanema jaoks raskesti teostatav, kuna keskkonna surve reklaamide ja sõprade poolt on meeletu.
